 |
Palun kirjuta oma arvamus ühiskondliku leppe teemal siia.
|
|
|
 |
» Taustinfo
16. novembril 1994 võttis Maarahva Kongress vastu Eesti Maaelu Harta, milles püstitati esmakorselt eesmärk sõlmida rahvuslik kokkulepe Eesti maaelu, aga ka omakultuuri, hariduse ja omavalitsuse tuleviku osas.
Vabariigi President Arnold Rüütel rõhutas oma ametisse astumise kõnes 8. oktoobril 2001 vajadust taastada laialdane dialoog rahva ühishuvi väljaselgitamiseks ning usalduse ja vastutuse suurendamiseks.
Ühiskondliku leppe vajadust nägi ka Suurettevõtjate Assotsiatsiooni liige Aadu Luukas, kes väljendas seda 28. novembril 2001 artiklis "Eesti vajab rahvuslikku lepet". Tema nägemuses osaleksid leppe sõlmimisel nii tööandjad kui töövõtjad, nii erakonnad kui ka kolmanda sektori mittetulunduslikud organisatsioonid. Ühiselt sätestaks riigi arengu olulisemad eesmärgid ja nende saavutamise põhimõtted.
24. veebruaril 2002 toonitas Vabariigi President Arnold Rüütel Eesti Vabariigi 84. aastapäeva kõnes veel kord ühiskondliku leppe vajadust. Ta sõnas, et ühiskondliku leppe eesmärgiks peaks olema sotsiaalse turvalisuse ja rahvusliku julgeoleku kindlustamine ning eesti keele ja kultuuri, aga ka hariduse ja teaduse kestmiseks tagamine.
Ühiskondliku leppe vajadust väljendasid 7. aprillil 2002 vastu võetud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua II Suurkogu resolutsioonis ka kolmanda sektori organisatsioonid. Nad toonitasid, et avaliku-, äri- ja mittetulundussektori vahelise ühiskonda tasakaalustava kokkuleppe koostamine ja vastuvõtmine on kodanikuühiskonna kujunemise aluseks Eestis.
Presidendi akadeemilisest nõukogust kujunes esimene ajutrust sotsiaalse dialoogimehhanismi väljatöötamiseks ning ühiskondliku kokkuleppe alusmaterjalide väljatöötamiseks.
20. veebruaril 2003 kirjutasid 39 osapoolt alla Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe memorandumile, milles otsustati ette valmistada ja sõlmida ühiskondlik kokkulepe Eesti jätkusuutliku arengu seisukohalt esmastes valdkondades.
10. aprillil 2003 registreeriti Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, mille eesmärk on korraldada ühiskondliku leppe sõlmimine ning täitmine.
|
